Thursday, July 16, 2009

8. Mehed on sead

// vot nii

7. Päev peale tüli

Oh jah, pole just kõige parem päev ärkamiseks. Ärkasin suht hilja ja G'd muidugi juba polnud. Siis kui lõpuks tal aega oli, siis muidugi rääkisime. Enne seda jõudsin ma suhelda Delisaga. Pole varem temaga eriti suhelnud, aga temal oli aega ja viitsimist minuga pubisse tulla. Ma vajasin lihtsalt ühte Rose'i. Selle ma ka sain. Tema jõi mahla ja mina oma Rose'i. Rääkisime ja värki. Ma ei oska öelda, kaua ma tema ringi tšillisin, siis mingi aeg sain ka G'ga ühendust. Selleks ajaks oli mulle jõudsin ka sõnum, et on võimalus, et ma pole G ainuke. Kurvaks tegi see. Kui kokku saime, siis tegin ka sellest vaikselt juttu, aga ta kinnitas, et ma olen ainuke ja ta lõpetas selle asja juba enne mind. Ma muidugi usun teda. Kas mul ongi muud võimalust? See on see armastus rsk. Aga jah, mis siis ikka. Küsisin millalgi ka seda, et kas ta ikka oma lubadust mäletab. Mina seda mäletasin, et ta oli eelmine päev lubanud järgmisel päeval pulmad teha. Ja ütles, et mäletab küll.
Ma ei mäleta, et oleksin ma kirjutanud sellest, et miks L minuga ükskord midagi teha ei saanud. Vist ei ole. Asi oli siis selles, et G'd nagu ikka polnud ja ma pakkusin L'le, et võiks ju midag teha, ringi sõita või pubisse minna. Aga ta siis ütles, et ei tohi, reeglite vastane oleks see. No ma muidugi mõtlesin kohe, et mis reegli järgi minuga isegi suhelda ei või.. Ta ütles, et see reegel on see, et ära vaata ligimehe naist vms. No ei tea, kas lihtsalt suhtlemine sinna alla ka läheb.. Ja ütlesin talle ka, et Dom'ga ja Sergioga olen ma siiamaani takistamatult suhelnud ja probleeme pole olnud. Eks muidugi G oli sellest ka teadlik ja tal selle vastu midagi ei olnud, kui oleks olnud, siis oleks ma seda juba teadnud. Ei usu, et ta pahandaks, kui nt Dom õpetab midagi, või autot aitab osta. Ei mäleta, kas sellest olen kirjutanud, aga hiljem vaatan, kas olen. Kuigi vist ikka olen. Aga jah, L'ga jäi nagu jäi. Tegelt on muidugi ka parem jah mitte väga lähedasi suhteid luua, siis pole ka põhjust kahtlustada.
Parklas oli siis ka täna suht naljakas. Seal olime mina, G ja L. G'l oli siis tüüpilise mehe tuju peal ja ta siis üritas kohe. L muidugi mainis ka, et võiks nagu mujal, mitte nii avalikult. Vääga naljakas oli. Aga kuradi ahv tegi massu ja selle peale ma olen nagu hüpnoosi all, sest ma lihtsalt ei suuda peale seda midagi teha. Ma armastan massu! Peale ühte head massu ma ei suuda "ei" öelda. Tavaliselt. Aga ta kaval tüüp siis hakkaski kohe üritama. Detailidest ei kirjuta, aga mingi moment ma lihtsalt võtsin ta käest kinni ja ütlesin ei. Muidugi ta küsis mis viga ja miks, aga ma ütlesingi otse, et ta pole mu mees ja ma ei taha. Mees sellesmõttes, et ametlikult. Mingi uhkus peab ju siiski olema. Vanust võib ju juba olla, aga enne pulmi ei saa midagi rohkemat. Sellepeale ütles ta, et tavai, teeme kohe. Hah, see oli küll naljakas. Päeva nali kindlasti. Aga jah, peale mõtlemist jõudis ta ise ka järeldusele, kui tobe idee see oli, ei saa ju nii sekundi pealt seda teha. Ega siis selle ajaga ei saa ju oma sõprugi kokku, et mingi "pidu" üldse oleks. Peale seda vestlust pidi ta oma asju ajama minema ja seega jäin üksi. Siis ma Domiga hakkasingi autot otsima, selle sain ma ilusti ka üles leitud. Ota, ma vist juba kirjutasin sellest. Mul vist jälle väike mällari laks.
Aga Delisaga olen juba päris heaks sõbraks saanud. Kui tema mees ajas äri, siis ta oli tal kaasas ja ma ju olin ka G'ga kaasas ja sattusime päris tihti samasse kohta. Ja nii me naised muidugi ka lobisesime. Nüüd ma siis ootan õhtut ja juba tahaks näha, kas siis tuleb ka midagi, või ei. Lähengi nüüd jalutan natuke. Praeguseks oligi kõik.

Wednesday, July 15, 2009

6. First fight

Praegu on sellest raske kirjutada, paha on olla ja pea lõhub. Eile oli ilus päev, täna mitte nii väga. Eilse kohta kirjutaksin ainult nii palju siis. ((Mõte üldse ei jookse hetkel :S)). Meil polnud midagi teha ja sõitsime ringi.
Kirjutan siis lühidalt, sest kiire aeg on hetkel. Jõudsime kuhugi, kus oli meri ja kaks purjekat. Seal siis oli see ilus hetk jälle. Lilled ja ilusad sõnad. Tagasi sõites küsis ka, et milliseid pulmi ma tahan jne. Oh.. Ta kohe oskab mind sulama panna. Siuke täielik awwwwww värk tuleb peale.
Kirjan veits ka sellest halvast päevast. Õhtust. Mis iganes. Point oligi selles, et ta ütles, et tal on päev vaba ja oleme koos. Ja sellest kujunes siis see, et enamus ajast ma jooksin oma auto pärast ringi ja ta isegi ei helistanud ega öelnud, et tal töö jne. No ja mõtlesin siis, et teen natuke tööd ja sõidan oma autoga ringi. Aga autoni jõudes avastasin, et mingi ahv oli sellega sõitnud ja bensiin oli otsas. Mis siis ikka. Jala bensukasse bensiini tooma. Seal ma siis avastasin, et kanistrit osta ei saagi ja tegelt kes seda tassinudki oleks. Läksin siis tagasi. Kutsusin mehaaniku, aga temal oli ka mingeid probleeme ja auto ikka veel seisis. Siis suutsin ma mingi imeläbi auto alla jääda ja see oli täiesti kogemata. See oli alles hiljem, kui ma meelega keset teed kõndisin. Sattusin siis haiglasse ja sain oma muhkudele parandust. Selleks ajaks polnud ikka veel G'st ei kippu ega kõppu ja kuna mu psühh rääkis, et eneseväärikus ja uhkus peab olema, siis helistama ma talle ka ei hakanud. Haiglast läksin siis vaikselt longates pubisse vist. Ütleme nii, et mälu pole eriti kiita. Aga siis hakkasingi jooma. Võtsin siis pudeli Aramist, nagu ikka. Lõpuni ma seal ei joonudki, sest mingi ahv hakkas savu tegema ja laulis üle pubi. Läksin siis sealt minema ja jõin tee peal. Käisin palju edasi ja tagasi ja jõin, muud polnud mul teha. Pakuti ka küüti ja värki, aga saatsin üldiselt kõik perse või siis üldse ei vastanud. Mingi tüüp siis oli mulle järgi jooksnud ja sõitis mulle ette üks valge auto ja see mees karjus, et "Türa sa mu sõbra naisele järgi jooksed vms!" ning kuna ma ise edasi liikusin, siis karjusin, et phm miks sellel türal siis oma naise jaoks aega pole. Ja siis jõudis sinna juba ka see auto, kus G ja kõik sellised olid. Nemad siis jäid sinna klaarima kuigi vist karjusin, et pole vaja. Aga eks ma läksin edasi. Natukese aja pärast sain siis temalt sõnumi, et see mees sai oma õppetunni. No ajab ikka vihale küll, kui ütlen, et pole vaja ja siis ikka mägnitakse kõva meest. Nahui. Ja siis hakkas see tagaajamine nö, kus ma kõnnin ja nemad sõidavad järgi. Kahe autoga veel. Piirasid ja mida kõike. Minuga tuli rääkima see eit, kes mind ei salli. Ta siis tahtis, et ma rahuneks ja räägiks jne, aga ma saatsin ta pikalt, kuigi ta viitsis päris pikalt järgi joosta ja mind veenda. Olen selle eest tegelt tänulik ja kahetsen, et maha ei istunud ega rääkinud. Mõned kõned tegin ka G'le ja saatsime sõnumeid. Saatis sõnumi ka L, kes oli mures, et G käitus kuidagi imelikult. Ma vist vabandasin ka täna, aga ei mäleta. Lõpuks siis sain G'ga räägitud, et saame kokku ja ma annan talle peksa. Ja seni jooksis parkla poole, sest temal oli ju jälle asju vaja ajada. Niisiis ma ei jõudnud isegi parklani, kui ta tuli ma ju peale võttis. Sõitsime siis parklasse ja seal olid siis ka teised. Algas ka mingi jutt vist ja midagi Dom oli ka öelnud, saatsin ta vist vittu ja ta ilmselgelt solvus. Täna kui temaga mu autot otsisime ja sellele GPSi ostsime, siis palusin vabandust. Ma algul isegi ei mäletanud, et kas ta oli ette jäänud või mitte, aga tuli välja, et oli ja vabandust ma ka palusin. Andis andeks. Ma lubasin, et rohkem ei kordu. Sest G lubas ju ka parandada asja, et poleks põhjust tüliks enam. Peale seda parkla teemat oli mul jook otsas ja ma tahtsin uue järgi minna. Mu auto oli seal ja sellega siis läksin. Ainult, et G mõtles kaasa tulla. Nojah. Ma siis päris sirgelt sõita ei suutnud ja nii läks auto ka tsipa katki. Kuni üks lammas sõitis mulle otsa, minu viga ka muidugi, aga siis autot enam käima ei saanud. Lükkasime selle siis tee äärde ja ma läksin jala edasi. Ta siis sebis omale kohe auto ja natukese aja pärast oli ka tema pubi juures. Mul oli selleks ajaks juba uus pudel olemas ja jõin seda. Ta siis rääkis oma seda ilusat juttu ja asja ja ma juba hakkasin enam vähem rahunema, kui ta palus mul kaasa tulla, et ma talle häbi ei teeks. No türa, võtku siis uus naine, kui ei kõlba. Ju siis oli siis ka veel midagi, mul raskusi mäluga. Igatahes jõudsin ma kuidagi imepidi ka voodisse ja magasin hommikuni välja.

Tuesday, July 14, 2009

5. Mu eest kantakse hoolt

Olin siis parklas ja ootasin, millal G tuleb. Tal olid tähtsad asjad pooleli ja sellepärast ma ootasingi rahulikult, millal tal aega on. Oodates parklas käis seal aegajalt mingei nolke luusimas. Üks läks kohe minema kui ütlesin, et tegu on eravaldusega ja et ta pole siin oodatud. Vot selle teisega läks raskemini. Ei saanud tema aru, et ta seal olla ei või ja nii ma siis andsin talle viimase võimaluse. Seda ta ei kasutanud ja sellepärast teatasin ka G'le. Kahjuks juhtus siiski nii, et see munadeta ahv tuli naisele kallale. Peksis kuni asi oli nii kaugel, et ärkasin ma alles haiglas. G oli pisut hiljaks jäänud. Aga ta tuli ja ma pääsesin ju võimalikust surmast. Loeb see, et ta tuli. Pärast kui haiglas olin nägin ka seda tüüpi, kelle arvatavasti G mehed olid läbi peksnud. Tal olid kuulihaavad ja murtud luud. No ise ta tahtis seda. Ja isegi haiglas ei jätnud rahule ja nii sai ta ninaluumurru veel minult lisaks. Ta veel ütles ka, enne kui teda lõin ja enne hõõrumist, et kui ma olin juba poolenisti surnud, siis tuli 7 meest ja tegid talle väga kiiresti ühe õppetunni. No muidugi neid sõnu ta ei kasutanud, aga nii see oli igatahes olnud. Minu tuju see igatahes tõstis. Teadmine, et isegi kui mind tapetakse, siis ma võin rahus puhata, sest selle eest kantakse hoolt. See inimene kahetseb kuni viimse sekundini, et julges üldse minu poole vaadata.
Mul on veelgi mida kirjutada, aga kahjuks seda järgmine kord. Ta juba togib, et ma tule kustutaks ja kaissu tuleks. And he doesn't take "no" for an answer, seega parima pala jätan hiljemaks.

4. Saladusi mul tema ees ei ole

Helistas siis alles täna mulle Victor. Sõber ammustest aegadest. Kunagi sai koos autosid laenatud ja muudki tehtud. Kutsus siis appi ja no eks ma siis läksin ka. G'l oli telefon väljas ja seega luba ega midagi ma ka ei saanud küsida, aga kuna ma oleks talle nkn rääkinud, siis lootsin, et ehk pole midagi, kui sõpra aitan. Saime siis kokku ja läksime Palominosse, kust ta võttis mingi auto. Minu juhtida jäi auto, millega me tulime. Juhtmete järgi sain kohe ka aru, et tegu on laenatud autoga. Aga sellegi poolest istusin autosse ja järgnesin Victorile. Mingi hetk kadus ta minu silmapiirilt, sest nagu algaja juht ikka, põrkasin vastu posti. Ja siis teda enam ei leidnud. Helistab siis ja teatab, et ta haiglas. Ma muidugi ruttu sinna ja läksin teda ka vaatama, aga ta oli nii raskelt viga saanud, et mul kästi peale uurimist kohe lahkuda. No ma siis lahkusingi. Aga kuna mul oli laenatud auto, siis sellega ringi sõita ei tahtnud ja viisin selle sadamasse, et keegi saaks selle maha müüa. Ise ma ju sellega enam ei tegele. Paningi auto sinna ja just kui hakkasin minema, siis vaatasin, et seisvas autos on kuidagi tuttav inimene. Lähenesin ja vaatasin, et oi Dom. Teretasime ja küsisin küüti. Tema muidugi lahke inimene viis parklasse. Teel sinna uuris ta, kas ma relva ka kasutada oskan ja muud selle teemalist. Noh, ma muidugi ütlesin, et ei oska ja tema lahke inimene pakkus oma abistavat kätt õppimisel. Ma muidugi hetkeks kõhklesin ka, sest no mida G sellest arvab, et mulle hakatakse relva asju õpetama. Tema ju just tahtis mind sellest säästa. Aga ma siiski nõustusin, sest ta ütles, et G lubaks. Siiski on see ka minu enda huvides, arvestades seda, mis mu ümber on viimasel ajal toimunud. Nii ma siis sain temalt relva ja seletas siis, et mis ja kus. Ma muidugi hoolega jälgisin ja üritan meelde jätta. Kaitseriiv tuleb peale panna, kui ei kavatse tulistada. See jäi väga hästi meelde. Näitas muidugi ka asendi kuidas tulistada ja tegime ka paar pauku. Lõbus oli.
Ei läinud kaua ka mööda, kui sain lõpuks G'ga kokku. Vaatamata sellele, et ma ta naine, siis on vahest ikka raske tema jutule pääseda. Kuigi ma usun, et mul on siiski ka mingid eelised jutule pääsemisel. Ei tea. Eks see ajapikku kujuneb, sest tegelikult peaksid tal esimesel kohal olema tema mehed. Nii. Selline mõtlemine ei vii ka tegelt kuhugi. Tahtsin ju tegelt kirjutada, et milline G on. Sõitis siis mingi nolk mööda, kes vist ei ole kursis, kes on G, või ei tundnud ära, aga igatahes peale väikest matsu pubi lähedal sõimas ta G'd. No ma oleks ka selle peale vihaseks saanud, aga ma tavaliselt ei lähe kallale. Ta muidugi siis läks, aga see tüüp oli mingi juhmard ka, seega phm suht mõttetu oli üldse tegemist teha. Mitte mingit respekti nagu. See tuli mulle üllatusena, sest ma arvasin, et pole selliseid, kes ei austaks G'd. Okei, oleme ausad. Ma ise ka enne teda ei teadnud, aga väga kiiresti sai selgeks, et tegu on tähtsa isikuga ja teda tuleb austada. Ja seda olen üritanud ka teha.
Seda kirjutaksin muidugi ka, et loomulikult rääkisin ma talle kõik ära. Autost ja Victorist ja Domist ja relvast. Kui ta Victori täis nime küsis (ütlesin, et Vic), siis oli korra mõte, et okouu, nüüd läheb killima ka veel. Muidugi ütlesin ka, et ma ei taha, et ta pärast haiglas või midagi, ma ju ise ka süüdi. Seekord läks siis asi õnneks. Ma muidugi peaksin ka rohkem mõtlema, et kus ma käin ja kellega. Kuigi jah, mul niigi vähe sõpru, ta oli seni suht ainuke. Aga mis siis ikka.
Vähemalt üks asi on kindel, et mina teda petma ei hakka. Ühtegi saladust mul tema ees pole. Nii on ja jääbki olema. Loodan muidugi, et ta vastab samaga.

3. Esimene..

Kuigi ta väldib minu nähes igasugust tapmist ja vägivallatsemist, aga vaatamata sellele ma olen nii mõndagi juba näinud. Noh ma usun, et sellest relvaärist pole mõtet rääkidagi. Seda ma juba nii palju näinud, et jah. Nagu ma aru, siis see on igapäevane tegevus. See mis mind veel kauaks kummitama jääb on vast järgmine. Nimelt siis kuhu minek oli või mis iganes ma muidugi ei tea, ma olin lihtsalt G'ga kaasas. Tegevus toimus siis kuskil sõna otseses mõttes pärapõrgus. Oli mingi tee ja oli mingi suur järsak. Seal olime vist viiekesi, kui ma nüüd ei eksi. G, mina, mingid kaks meest, kelle nime ma ei tea ja Bruce. Bruce'i nime sain ma hiljem teada, kui G temaga relvaäri ajal rääkis. Värk oli siis selles, et ma küll ei tea mida see tulevane ohver teinud oli, aga ju siis nende meelest oli ja nii nad sellega siis alustasid. Ma juttu ei kuulnud eriti, sest istusin autos ja aknad olid kinni. Ta ostsi vist meelega võimalikult helikindla auto. Aga tegelt seda parem mulle ju. Aknast aga oli kogu tegevus selgelt näha, isegi vaatamata sellele, et G vahepeal ette tuli. Ohvri karjumist oli kuulda sellegi poolest piisavalt selgelt. G ise midagi ei teinud, aga ta seisis kõrval ja vaatas. Rääkimata juba siis sellest, et ta oleks takistanud või midagi. Ta seisis. Esimene pauk käis minu meelest siis, kui talle jalga või kuhugi lasti, igatahes tüüp oli peale seda pauku suht pikali ja juba karjus ja oigas ja anus läbisegi. Ei taha teadagi millist piina ta tunda võis.. Ma muidugi ei oska öelda, et kes mida konkreetselt tegi, aga näpp lõigati tal ka otsas ja vb anti ka mõni laks kirja. Ei ole ka enam meeles, kas ma palusin G'd, et asi lõppeks, aga sel pole ka tähtsust, sest kui ta oleks ellu jäänud, siis ta oleks politseisse läinud ja asi poleks lõppenud hästi. (Palvetan, et see päevik ei jõua nendeni, kuigi siin nimesi erilisi pole, aga siiski). Niisiis lõpetatigi selle vaese mehe elu seal. Ta visati järsakult alla, muidugi G ei katsunud teda näpugagi, kõik tehti tema eest ära. Vähe sellest, et ta seal alla visati, sai ta veel kuulirahe ja hüvastijätuks selga. Autos valitses peale seda väike vaikus. Ütleme nii, et ma olin ka suhteliselt sõnatu. No mis mul öelda siis oleks olnud. Pärast oleks veel talle seltsiks ka läinud. Tänan ei, parem vaikin. Aga loomulikult ta palus andestust, nagu ikka ja nii see elu edasi läks. Andesta on vist tema teine nimi juba. Seda kuulen kõvasti üle mitme korra päevas vist. Pole hullu, ma ise valisin selle tee, vähemalt osaliselt. Kuigi ma vist poleks saanud keeldudagi, kui mind naiseks taheti.. See selleks. See näpp oli igatahes veel autos, kui me hakkasime kuhugi sõitma ja see oli vist Bruce, kes selle välja viskas, et autot mitte määrida.
Üldiselt seda relvaäri asja ma isegi ei viitsi enam vaadata. Tavaliselt loen selle ajal raamatut või mõtisklen omaette. G'l on töö ja töö peab olema tehtud. Kui ta valis sellise töö, siis see juba tema valik. No olgu, tema eest otsustati vist, et temast saab selline inimene, aga ju siis on sellised asjad ka geenides. Ei tea, ma pean selle üle veel mõtisklema. Relvaäri juurde siis tagasi. Kuigi ma ringi üritan mitte vahtida, siis paratamatult mõni nägu jääb ka meelde. Ühed, kellega G äri teeb, on jaapanlased vist, see sama Bruce on nendega vist. Ja siis on ka need kollased hispaanlased, kelle nimesid ma ei tea ega taha ka teada. Aga selleks korraks vist lõpetan.

2. Kes sa oled?

Enam ei mäleta, kellele mind esimesena tutvustati naisena, aga see ei mängi ka suurt rolli. Ma veel alles õpin nimesi ja see võtab pisut aega.
Olin temaga kokku leppinud, et räägime Janiga asjad selgeks esimesel võimalusel ja kui üritasin temaga kontakteeruda, siis sain teada, et pidin rääkima hoopis kellegi teisega, kes hiljem räägib edasi. Chico oli vist tema nimi. Aga saime siis nagu ikka Sergio pubis kokku ja rääkisime asjad selgeks. Rääkimine käis nii, et ta võttis mu käe ja näitas talle mu sõrmust. See ütles kõik. Rohekm sõnu polnud vajagi. Ma muidugi palusin ka, et mingeid jamasi sellest ei tuleks, no pole ju põhjust kaklemiseks. Minu otsus kellega ma olen. Seega sai asi rahulikult räägitud ja laiali mindud.
Parklas või kuidas seda nimetada ma ei tea, sain ma rohkematega tuttavaks. Seal oli alati kedagi tema meestest. No peaaegu alati, vahest olin seal ka täiesti üksi, kuni teda ootasin. Ta alguses pelgas minu kaasa võtmist. Aga vaikselt on ta mind rohkem hakanud kaasa võtma. No miks mitte, kui on ilus naine. Väike ego laks käis praegu. Aga nimedest on mul nii palju meeles, et Dom, tema on onupoeg ja Lorenzo, või siis lühemalt öeldi talle L. No pole ka ju suvalistel nime vaja teada, mis ei käi siis minu kohta, vaid meeste kohta, kellega äri aetakse. Siis oli ka veel Cazaro vist? Rohkem nimesi mul meeles ei ole kahjuks, aga ma õpin need ära.
Enam ei mäleta mis päev see oli, kui Sergio sinna kanti sattus ja ta küsis ka vist, et mis ma siin teen. Ma küsisin G'lt, et kumb räägib ja tekkisid igasugused imelikud pausid ja asjad. No kui aus olla, siis tegelt oli tal ka suht kiire ja töö ootas ja mõtted hajevil. Aga sai siis lõpuks Sergiole öeldud ja ma siiralt loodan, et tal pole mingit pahameelt, et ma G'ga olen, sest temaga suheldes tundus, et ma olen talle sümpaatne. Aga vb mulle ainult tundus.
A ja see oli ka, et kuni ma ootasin G'd parklas siis, aeg ajalt tuli sinna mehi. Noh, ikka tema mehi. Aga need olid need mehed, kelle nimesi ma ei tea. Nemad siis muidugi mind nähes kohe ülbelt küsima, et kes ja miks siin ja sellist. Esimesele ütlesin otse, et ma G naine. Seda siis muidugi kontrolliti ka ja eks ma muidugi mõistan ka, usalda, aga kontrolli. Meid ju tutvustatud polnud veel keegi. Mingile teisele mehele vastasin ma, et küsigu G'lt, kes on Cassie. Sai temagi uudise osaliseks ja kõik laabus.
Nüüd on mul see eelis, et kui midagi on, siis piisab kõnest ja ebameeldivus on kadunud. Ning seda kõigest mõne hetkega. Muidugi sellel on ka miinuseid, aga sellest hiljem.

1. Tutvumine

Ei mäleta enam, mis päev see oli, aga algas see igatahes kurvalt. Raha ei olnud ja tööd ka mitte. Leivaraha tuli teenida autosid "laenates", mis ei ole just kõige sobilikum töö naisterahvale. Päeva keskpaigaks, kui päike juba oli kõrgel taevas ja pakkus oma soojust, oli juba piisavalt autosid "laenatud", et saaks mõne tunni ka puhata ja ringi vaadata. Minu ringi vaatamine tähendab tavaliselt seda, et helistan oma tuttavad läbi ja uurin, kas midagi toimub. Kahjuks oli mõnel neist tegemist ja mõnel oli telefon väljas. Nii tuli mul siis ka see mõte, et minna uudistemajja ja kirjutada üks reklaam. Sisu ma enam ei mäleta, no on see mälu mul ikka kehva küll, aga see ei ole tegelikult ka just kõige tähtsam. Ei möödunud vist minutitki kui mulle tuli kõne, helistajalt 1133. ((Siin kohal on mul jälle mällar ja seega ei tea kirjutada, mis jutt telefonis oli.)) Ja sealt maalt läks mu päev aina paremaks ja paremaks. Saime temaga Sergio pubis kokku ja veetsime seal mõned tunnikesed süües ja tutvudes. Juba väga kiiresti sai mulle selgeks, et tegu on väga viisaka džentelmeniga, kellega aeg lausa lendab. Ja väga kiiresti tekkis meil omavahel ka klapp. Väga kaua me siis koos ei saanudki olla, sest temal ootas töö ja ka mina pidin taas mõne tööotsa tegema, seega läksime igaüks oma teed.
Just siis, kui sain viidud kolm autot ja olin jalutamas tagasi Dillimore poole, võtsin julguse kokku ja helistasin talle. (( Okei, nüüd ma tegelt valetan ka, sest jutt oli es'is)). Ma olin esmase tutvumise ajal rääkimata jätnud mõne tõsiasja ja ma tahtsin need enne ära rääkida, kui ta seda kuskilt mujalt kuuleb ja lõpetab minuga suhtlemise. Ja nii leppisimegi kokku, et saame kokku. Ta tuli mulle Blueberry pitsa juurde vastu, sest olen üpris aeglane jalutaja. Liikusime taas Sergio pubisse. Vaevalt olime jõudnud Blueberryst väljas, kui ta peatas auto ja toimus mingi tulistamine. Ma ei saanud mitte midagi aru, et kes ja mis ja kus, seega seda kohta kommenteerida ei oska. Teadsin vaid ühte asja kindlalt, tal oli relv ja ta tulistas inimeste suunas (muidugi mitte minu, jumal tänatud). Aga peale kõiki vahepalu jõudsime lõpuks ka pubisse. Ja nüüd oli see raske hetk. Väga raske oli sõnadesse panna seda, mida ma tahtsin öelda. Kartsin, et asi lõpeb tutvuse lõpuga. Väga kartsin.. Sellepärast läks ka tükk aega, enne kui suutsin öelda välja selle, mis oli vaja. Alustasin ma muidugi töö asjast. Kuigi see võib tunduda naljakas, siis seda oli tõesti väga raske talle öelda. Ma ise ka ei tea miks, aga nii see oli. No mõelge ise, sellisele tähtsale inimesele ütled, et sa oled autovaras. Selleks ajaks mul vähemalt oli selline mõte, et ta tähtis, sest temaga räägiti väga viisakalt, öeldi härra ja avati uksi. See juba ütleb midagi.. Aga niisiis.. See raske osa. No kuidagi sai see ka öeldud, et laenan autosi. Ta muidugi ütles, et pole midagi. Et phm pole vaja muretseda. Ei mäletagi, kas ma küsisin siis või hiljem, et kas ma peaksin selle tööga lõpparve tegema, aga millalgi ma seda küsisin ja vastuseks sain, et kui meeldib, siis ta ei saa seda keelata. Aga mul oli see siiski olude sunnil ja seega lõpetasin ma selle "karjääri" ja hakkasin automehaanikuks. Sellel alal olen alles uus ja seega alles õpin veel. Kui töö teemal sai asi räägitud, siis tuli järgmine raske osa. Ma pidin ju talle ütlema, et üks mingi tüüp arvab, et olen ta naine. Noh, ju ma siis olin ka. Vähemalt ta arvas nii, sest sõidutas vahest ringi ja kinkis raha, mida mul oli vägagi vaja. Aga suhteliselt hiljuti oli ta vahetanud gängi ja see kes ta nüüd oli, mulle küll ei meeldinud. Minuga sõitmise ajal hakkas politseid alla ajama, sest see tulistas tema mehi. Ons siis pilt, mida naine üldse nägema peaks? Ei ole ma selles nii kindel. Aga niisiis, temaga midagi tegelikult mul polnud ja seega polnud ma eriti ka tema naine. Aga kuna ta arvas, et ma ta naine, siis tuli ka see ära rääkida talle, et hiljem pahandusi ei teki. Ka see ei olnud tema meelest mingi probleem ja seega leppisime kokku, et hiljem kui Janil on aega, siis koos räägime temaga. Ja siis tuli "moment of truth", kui julgesin küsida selle tulistamise kohta sillal. Oli näha, et ta oli kahevahel, et kas rääkida või mitte. ((Siin kohal mällar, et kuidas ta ennast sellest välja keerutas, aga kindlasti ei rääkinud ta kogu värki ära)). Ju siis me veel rääkisime, kuni olime suhteliselt baari keskel ja äkki võttis selja tagant suure lille kimbu ja laskus ühele põlvele. Issand kuidas mu süda siis peksma hakkas. Ma ise ka tagant järgi imestan, et kuidas ma südamerabandust või midagi ei saanud. Aga siis ta ütles need sõnad ja ma muidugi kohe ei suutnud vastata, aga kohe kui suu oli võimeline häält tegema, siis ütlesin ma "jah" ja sealt edasi tekib mul väike mälulünk, sest olin liiga õnnes, et midagi mällu salvestada. Aga igatahes sealt me vist liikusime tema koju, kust oli suurepärane vaade linnale. See vaade oli tõesti super. Kell aga tiksus edasi. Ja liigagi kiiresti, sest aeg möödus märkamatult. Vaatamata sellele, et kell näitas juba õhtutunde, oli ilm veel soe ja ta kutsus mind ujuma. Käisime mingis basseinis ujumas ja seal juhtus nii mõndagi. Aga sellest ajalugu vaikib. ((Ja ega ei mäleta ka enam nii täpselt xD )). Ning ka sellega ei lõppenud veel meie õhtu. Läksime kuhugi kõrgele, kust nägi merd ja metsa. Väga ilus vaade oli ja seal jõime kõrvuti istudes ja üksteise seltsi nautides šampanjat. Istusime vaikuses päris pikka aega. Ta tegi mulle ka suurepärase lõõgastava massaaži, kui ta süles istusin. Parim, mis ma seni saanud. Ja me olekski sinna üksteist nautima jäänud, kaisus, kui poleks tormihoiatust tulnud. Nii me siis võtsime asjad ja läksime autosse. Me polnud veel isegi koju jõudnud, kui torm oligi läbi. Aga vähemalt ei olnud tormi käes.